Tõnis Laanemaa
isalt õppisin, kuidas suhtuda kunsti
| Kai Vaarandi |
elu- ja loomingukaaslaselt õppisin, kuidas aru saada
intellektist oma kõrval
Kari Syrjänen
kellelt õppisin Soomes ja õpin
siiamaani, kuidas mõtelda lihtsalt ja selgesti
Ilmar Heinsoo
kellelt õppisin rahu, tahtekindlust ja
enesevalitsemist
Bernard Brenner
kellelt õppisin Prantsusmaal, mis
on maailmaturg
Heikki Heino
kellelt õppisin Soomes, et
müümine on väärtuste sisendamine
Leila Pärtelpoeg
kellelt õppisin, mis on kultuuriruum
| August Arike |
kellelt töökojas õppisin austama puidu puudutust
Bruno Tomberg
kellelt õppisin ERKIs, kuidas komponeerida
tehnoloogilisi unistusi
Villu Järmut
kellelt õppisin ERKIs, kuidas olla
halastamatu oma visuaalsetes valikutes
Tõnu Soo
kellelt õppisin joone kulgu
Kaur Alttoa
kellelt õppisin respekti varemloodu tohutu
mitmekesisuse suhtes
| Herbert Villo |
kelle õpipoisina Trammipargi sepikojas sain tunda, kuidas meistersepp mõne minutiga teeb parema kui käpard nädalaga
Vello Salandi
kellelt õppisin keskkoolis, kuidas
mõõta ja mõtelda metoodiliselt
Hilja Arak
kellelt õppisin keskkoolis, mis on vastutus
eesti keele ja soome-ugri kultuuri ees
Õpetaja jäävat enesest annab.
Väsib.
Õpilase tegemises õpetaja märkamatu osaline on.
Väärtus on saada õpetatud, targema
poolt usaldatud.
Tühjus ja tobedus ju iga päev tagasi hiilib, tarvitamata oskus
unustusse
pudeneb.