Siidimaal tähendab maalimist looduslikust siidist kangale.
Siidimaal on alguse saanud Vana-Hiinast, Chou dünastia ajast u. 3000 aastat tagasi.
Laiemalt tuntud tehnikatest meenutab see akvarellmaali.
Olemuselt jääb siidimaal maalikunsti, tekstiilikunsti ja moekunsti vahepeale.
Iga siidimaal on ainulaadne ja jäljendamatu.
Kuigi kaasaegne trükitehnika muutub järjest täpsemaks,
ei suudeta siiski veel looduslikule siidile kopeerida sellist nüansirikast täiuslikku koloriiti,
mille kunstniku pintsel on suuteline siidikiududesse talletama.
(Kõlalise sarnasuse tõttu aetakse mõnikord siidimaali segi siiditrükiga, ometi pole neil tehnikatel sisuliselt midagi ühist. )
Elukutselised kunstnikud kasutavad maalimiseks erilisi, kõrgekvaliteedilisi tekstiilivärve, mis kinnitatakse kangakudedesse kõrgel temperatuuril. Kinnitamiseks on kaks täiesti erinevat moodust: triikimine või aurutamine.
Maalitud siidivärv muutub õigesti kinnitatuna täiesti vastupidavaks pesule, keemilisele puhastusele ja pleekimisele.
Kummagi kinnitamisviisi jaoks on omaette värvisordid.
Auruvärvide puhul enamasti toonitakse siidkangast, tehakse kangale mustrit.
Aurutamistehnika kuulub peamiselt moe- ja tekstiilikunsti valdkonda.
Triikimisega kinnitatavad värvid võimaldavad maalikunsti viljelemist.
Need nn. "triikimisvärvid" ja guttad võimaldavad toonide paljukordset pealekandmist, keeruliste kompositsioonide kiht-kihilt viimistlemist.
Triikimisvärvide puhul pigem akvarellitakse siidile.
Tihti kantakse värvi peale paar-kolmkümmend korda, lähenedes nüansshaaval täiuslikule tulemusele.
Selleks sobivaid siidivärve toodab üle 80-aastase kogemusega kunstitarvetetehas Pébéo Prantsusmaalt. Värvide valik on väga lai, nii kirkad kui pastelsed toonid on vôimalikud. Kes tahab siidimaaliga tõsiselt tegelda, peaks vältima odavaid, harjutamiseks mõeldud siidimaalivärve, mis ei ole nii püsivad kui professionaalide värvid.
Siidimaal leiab tee oma hindajateni põhiliselt kahel viisil: sisustuses kunstiteosena ja rõivastuses eksklusiivse lisandina. Harvem on hinnalist maalitud siidi kasutatud magamistoakomplektis või poolläbipaistva sirmina akende ees (nn.paneelkardinana).
Sisustuses
on siidimaalile kõige loomupärasemaks vormistuseks liistudega ääristatud rullpilt, mis pakitakse kergesse torusse. Akvarellpaber või krunditud lõuend läheks peenes rullis jäädavalt kortsu, kuid siid mitte.
Seepärast on siidile maalitud esemete kaasavõtmine reisile ülimalt hõlbus. Ka siis, kui kingitustega tahetakse rõõmustada suuremat hulka inimesi. Enamtarvitatava siidkanga kaal on vaid 25 g/m². On saadaval ka paksemaid kangaid, nii liht- kui satiinkoega.
Siidile maalitud kunstiteost võib ka jäigale nelinurksele raamile pingutada ja klassikaliselt raamida, nagu õlimaali või akvarelli.
Kuid siidimaal annab veel lisavõimaluse: elav värvimõju saavutatakse siidimaali valgustamisega tagantpoolt. Seega mõjub siidimaal erinevalt tavalisest maalist kahtemoodi --- päeval mahedalt, öösel efektselt. Viimane sarnaneb vitraazhiga, olles nii muljelt kui teostuselt tagasihoidlikum.
Rõivastuses
nõutakse sagedamini
klassikalise lõikega siidlipse
ja salle mõõtudega 45 x 140 cm.
Saadaval on ka 45 x 180 cm salle, 90 x 90 cm rätikuid, 55 x 182 cm suursalle, 114 x 114 cm ja 114 x 182 cm suurrätikuid, samuti väiksemaid rätte ning taskurätte. Nelinurksed siidesemed on käsitsi ääristatud elastse, nn. rullservaga ja läbi tikitud peitpistega. Lipsud on paksemast satiinsiidist, samuti käsitsi kokku õmmeldud. Kunstnik võib lipsule või rätikule joonistada mistahes kujutisi, näiteks pilvi, vahutavat merd, koralle, kalu, loomi, linde, inimesi, muusikariistu, vanu relvi, autosid, lennukeid või arhitektuuri, --- mida tellija vaid soovida oskab, andes esemele kordumatu isikupära, tehes kingituse eriti meeldejäävaks.
See iidne Hiinast pärit maalitehnika, mis võimaldab luua nii moe- kui ka maalikunsti püsiväärtusi, on nüüdseks Eestis omandanud samasuguse menu nagu Lääne-Euroopa kultuurmaades.
Kui soovite siidimaalitehnikaga lähemalt tutvuda, palun helistage meile telefonil (0) 6706 528, 056 635 728 või
saatke e-kiri aadressile
siidimaalikursustele
Kai Vaarandi, Vello Laanemaa
 |
|
 avalehele |
|
teistele lehtedele          |